Börsikrahh!?!?

Aktsiahinnad on viimasel ajal järjepidevalt uusi tippe võtnud, maailmas on toimunud mitmed olulised poliitilised arengud ja sellega seoses võib üha enam meediast lugeda, kuidas mõni fondijuht, turustrateeg või muu prominentne tegelane ennustab kui lausa mitte maailma lõppu, siis suuremat investeerimisobjektide hinnalangust. Tõsi, majandus on tsükliline ning alates 2007-2008 aastatel aset leidnud surutisest on toimunud järjepidev taastumine ning erinevate varaklasside hinnatõus. Olukorra teeb mõneti huvitavamaks ka keskpankade poolt pika perioodi vältel toimunud lõdvenduspoliitika, mis on erinevate investeerimisobjektide hindade upitamisele korralikult kaasa aidanud. Ajalugu näitab, et suure tõenäosusega on langusperiood tulemas – probleem on selles, et mitte keegi ei oska tegelikult täpselt öelda, et millal ja kui suure ulatusega ta tuleb. Käesolevas postituses räägin ma oma nägemuse selles osas, et miks vaatamata kõigele kurjakuulutavale infole ma eriti ei muretse ning jätkan regulaarsete investeeringutega. Enne kui konkreetselt asja kallale lähen, siis toon välja minu silmis kaks olulist eeldust, mille konteksis edasise info esitan:

1) Olen veel võrdlemisi noor ning ka kõige optimimistlikumate prognooside korral jääb minu investeerimishorisont 10-15 aasta vahele. Vajadusel ei ole aga otseselt mingit takistust, miks ma ei võiks palgatöö (ja investeerimise) horisonti pikendada näiteks 20+ aasta peale. Jõuan sihtkohta küll hiljem, aga peamine et üldse jõuan. Küsitav on aga kas näiteks 50-aastase alustava investori puhul samad tingimused kehtivad – laias laastus ehk küll, kuid oma valikute/tegevuste planeerimisel peaks oluliselt rohkem arvestama riskide maandamisega ja erinevate puhvrite ning turvavõrkude loomisega.

2) Käesolevas artiklis räägin väärtpaberitest mitte üksikaktsiate, vaid laiapõhjaliste indeksifondide kontekstis – eesmärk on illustreerida, kuidas on ajalooliselt läinud kogu turul, mitte üksikaktsiatel. Kasutan artiklis näitena vahest ehk kõige tuntumat indeksit S&P 500, mis hõlmab endas nagu nimigi ~500 USA suurimat ettevõttet ja katab ära väga suure osa kogu maailma börsil kaubeldavate ettevõtete turukapitalisatioonist (saab üldpildis võrdustada kogu turuga).

Nüüd aga asja kallale ja selgitan nii makromajanduse kui isiklikus kontekstis ära, miks mind võimalik saabuv börsilangus ei hirmuta ja pigem ma isegi ootan seda.

Turg on tsükliline ning langused oodatud

2007 aastal USA kinnivaraturu mulli lõhkemisest alguse saanud majandussurutis ei ole pikemat ajalugu vaadates mitte midagi erakordset. Turud on varasemalt korduvalt läbi elanud nii suuremaid kui väiksemaid languseid ning selle näitlikustamiseks toon välja S&P 500 indeksi inflatsiooniga korrigeeritud liikumise erinevate majandussurutiste kontekstis:

sp500-historical_numbered

1) Wall Street 1929 krahh. Üle 4 aasta kestnud langus, kus lõhkes aktsiate spekulatiivne mull. Olukorda võimendas asjaolu, et inimesed olid sunnitud oma laenurahade ostetud aktsiad maha müüma ning see omakorda võimendas aktsiaturgude langust. Suure Depressiooni algus
2) 1937-1938 Suure Depressiooni raames aset leidnud suurem majanduslangus
3) Teine Maailmasõda
4) “Kennedy Slide” – Pärast pikaajalist ja jõulist taastumist Suure Depressiooni langusest, esines detsember 1961 kuni juuni 1962 suurem langus, mille raames S&P 500 väärtus langes 22,5%
5) 1968 november kuni mai 1970. Nõrk majandus, sisepolitiilised pinged ja USA seotus Vietnami sõjas põhjustas 18-kuulisel perioodil S&P 500 36% languse.
6) 1973-1975 asetud leidnud Lääneriikide majandusurutis. Majanduskeskkond kus esines nii kõrge töötuse määr kui ka inflatsioon.
7) November 1980 kuni August 1982. USA keskpanga poolt tõsteti intressimäärad 20% juurde, mis viis suurema majanduslanguseni (kõrvutage seda praeguse sisuliselt nullintressi keskkonnaga – laenuotsuseid tehes tuleks kalkulatsioonid kindlasti läbi teha ka praegusest oluliselt kõrgema baasintressi määraga).
8) August 1987 – Detsember 1987 ning “Must esmaspäev”. Pärast pikka ja võimast pulliturgu esines suurejooneline langus, kus S&P 500 kaotas ühe päevaga ~20% oma väärtusest. Kogu 3-kuulise perioodi jooksul langes indeks 33,5%.
9) 1999-2001 ja tehnoloogiamulli lõhkemine
10) 2007 oktoober kuni 2009 märts – kinnisvara mulli lõhkemine ning sellele järgnenud turbulents. S&P 500 kriisieelse kõrgeima ja krisiijärgse madalpunkti hinnaerinevus oli 56,4%

Ma ei pretendeeri ajaloolase tiitlile ja ka ei toonud välja kõiki graafikul näha olevaid tõuse ja langusi, kuid mida võiks endaga kaasa võtta on see, et perioodilised majanduse ja aktsiahindade langused on täiesti ootuspärased. Graafikult võib näha, et pärast viimast langusperioodi 2008 aastal, on toimunud päris korralik tõus ja hindade taastumine. Need kes kardavad uut langusperioodi, siis jah, igal juhul tuleb selleks valmis olla. Samas tehnilise analüüsi austajad võiksid seepeale hoopis siduda omavahel sündmused 5=9 ja 6=10 ning ehk ootab meid hoopis ees 1980-2000 aastasega sarnane majandustõus? Mina ei tea, et keegi oleks suutnud makromajanduse ja turuliikumise trende pikemalt ette prognoosida. Muidugi on mõnel maailmalõpu kuulutajal vahepeal ka täppi läinud, kuid selle peale ütleks, et kui piisavalt palju pimesi noolega märki loopida, siis küll lõpuks mõni ka tabab. Keegi ei too esile valesti läinud ennustusi, kuid kui juhtub täppi minema, siis on meedia poolt uus majandusguru valmis vorbitud.

Turg liigub alati üles

Eelneva info põhjal on selgesti aru saada, et turu tõusmise väide ei kehti mitte iga päeva, kuu ja isegi aasta kohta, kuid pikemas perspektiivis liigub turg siiski alati üles. Tõusu aluseks on inimesed, kes teevad järjepidevalt tööd, et olemasolevaid tooteid-teenuseid-protesse parandada ning samas tulla välja täiesti uutega. Tänapäeva turumajanduse keskkonnas jäävad ellu ainult parimad ning efektiivsemad ettevõtted ning käed rüppes istuma jäämine edu ei taga – peale tulevad uued innovaatilised ettevõtted, kes sinu koha ja turupositsiooni rõõmuga endale võtavad. Just tihe konkurents ja pidev vajadus asju paremini teha on faktorid, mis tagavad tõenäoliselt turu (ettevõtete) kasvu ka tulevikus. Ka suurematest langustest taastutakse ning nendele eelnenud hinna kõrgpunktidest sõidetakse kraanaga üle.

1980 aasta 1.jaanuaril S&P 500 indeksisse paigutatud 10000$ oleks 2000. aastaks koos reinvesteeritud dividendidga kasvanud 270000$ peale – 20 aastaga oleks sissepandud raha 27-kordistunud (inflatsiooni mitte arvestades). “Jaa Varatasku, turu tõsuperioodil läheb kõigil hästi, aga mis siis kui satun investeerima vahetult enne suuremat langust? Ma ei taha kogu oma raha kaotada!” Täiesti põhjendatud mure/küsimus ning teen mõned näited läbi ka kõige halvemate stsenaariumite korral. Oletame, et Investor John otsustas turule siseneda 1. jaanuaril 1929 (ehk vahetult enne Wall Street krahhi ning Suure Depressiooni algust) ja ostsis 10000$ eest S&P 500 osakuid (laekuvate dividendie osas määras John, et need reinvesteeritaks automaatselt). Kui võtta investeerimishorisondiks jällegi 20-aastane periood, siis antud vahemikku jäi veel lisaks ka Teine Maailmasõda USA osalusel ning halvemat aega investeerimiseks on vist keeruline ette kujutada? Kas ja kui palju raha Johnil pärast sellist keerulist aega? Tuleb välja, et Johni alginvesteering on 20 aastaga kasvanud 18400$ peale, mis ei ole 20 aasta kohta küll teab mis hea tulemus, kuid arvestades, et tema ivnesteering kulges läbi ajaloo ühe kõige rõhuvama majandussurutise ning lisaks ka Teise ilmasõja, siis pole just sugugi halb tulemus. Kui Johni investeeringute horisonti pikendada 30 aasta peale (1929-1959), siis oleks aga tema alginvesteering kasvanud hoopis 114000$, ehk rohkem kui 11-kordistunud.

Ka lähiajaloost on võtta mitu head näidet majanduslanguste kohta (2001 Tehnoloogiamulli lõhkemine ning 2008 majanduskriis). Oletame, et 2000. aasta 1.jaanuaril (sisuliselt tehnoloogiamulli tipus) otsustas investor Bob paigutada jällegi 10000$ S&P 500 indeksisse koos dividendide automaatse reinvesteerimisega. Mis oli saanud Bobi investeeringust 2016 aasta jaanuari seisuga? Kuigi Bob investeeris tagantjärgi vaadates absoluutselt mulli tipus ning lisaks koges otsa veel ka 2008 massiivse 50+ % languse, siis ometigi on tema alginvesteering kasvanud 18800$ peale. Pole just kõige halvem tulemus, arvestades seda et investeeritud raha käis läbi kaks väga korralikku mulli lõhkemist.

Eelnevate näidete eeldus on see, et laekuvad dividendid reinvesteeritakse. Sellise käitumisega soetatakse lisaks esialgsele investeeringusummale järjepidevalt osakuid juurde ka langusperioodi ajal ning saadakse allahindlust. Ideaalis ongi suuremd langused parim koht, kus võimalikult palju raha turule suunata, sest odavamalt soetatud osakutel on tuleviku perspektiivis suurem tõusupotentsiaal. Toon veel lisaks ühe näite, kuidas regulaarne ja järjepidev aktsiate soetamine aitab kriisi mõjusid leevendada. Business Insider avaldatud artiklis tehti hüpoteetiline eksperiment, kus investor hakkab 2007 oktoobris (vahetult enne majanduslangust) igakuiselt 50$ S&P 500 indeksifondi paigutama. Kui investor ei paanitse turulanguse ajal ning jätkab igakuiselt ostude tegemist, siis 2014 aastaks oleks tema portfelli väärtus 5600$. Võrdluseks, et kui investor oleks need 50$ lihtsalt sukasäärde kogunud, siis oleks tal koos 3800$, ehk ligikaudu 48% vähem kui investeerides. See teeb tema annualiseeritud aastatootluseks 7,6%, mis on täiesti korralik tulemus – eriti arvestades seda, et esimesed poolteist aastat tegutses investor tugevalt langeval turul.

Mis on minu pikem plaan ja kuidas valmistun võimalikuks majanduslanguseks?

1) Hädaabifond – minu jaoks on investeerimise eelduseks see, et mul on igal hetkel olemas piisav raha tagavara, et elu erinevate keerdkäikudega toime tulla. Oletame, et tuleb suurem majanduslangus ja ma peaksin mingil põhjusel töökoha kaotama. Olemasoleva rahavaruga oleks mul võimalik tõenäoliselt kuni pool aastat tööl käimata ära elada – see annab mulle võimaluse rahulikult ja mitte kiirustamata otsida endale sobiv uus töökoht. Samuti peaks olema võimalik taodelda mingiks kindlaks perioodiks ka toetust Töötukassast. Ilmselt kompenseeritakse nende poolt küll palk mitte täies ulatuses vaid ~70%, kuid kuna reaalsuses ma kulutan vähem kui see summa oleks, siis teoreetiliselt saaksin sellel perioodil isegi investeeringutega jätkata. Eraldi turvavõrk on minu jaoks veel elukaaslane – kui emmal-kummal peaks halvasti minema, siis on võimalik mõnda aega toetuda teise najale kuniks ise uuesti jalad alla saab.

Üleval pool väljatoodu oli kõik väga hüpoteetiline ja reaalsuses ma ei arva, et minu töökoht majanduslanguse ajal ohus on. Kunagi aga ei tea ning võimalikeks probleemideks on mõistlik ennetavalt valmistada. Hädaabifond ja muud turvavõrgud peavad minu jaoks tagama selle, et langusperioodil ma mitte mingil tingimusel aktsiaid müüma ei peaks hakkama ning seeläbi oma kaotused ei lukustaks.

2) Isiklik areng – näen järjepidevalt vaeva selle nimel, et oma isikuomadusi ja oskusi arendada ning samas järjedpidevalt uusi teadmisi/kogemusi juurde hankida. Tahan saavutada seda, et ma olen inimesena hinnatud nii elukaaslase, sõprade, kolleegide kui ka ülemuse ees. Töökoha kontekstis püüan etteantud ülesanded alati korrektselt ära teha ning samas näha paar sammu ette ning ennetada ettevõtte tulevasi soove/väljakutseid. Keerulistes majandusolukordades jäetakse ettevõtetes alles inimesed, kes loovad väärtust ja mina kavatsen olla üks nendest. Samuti annab pidev areng ja korralikult tehtud töö heades tingimustes võimaluse oma palganumbri suurendamise osas läbirääkimisi pidada.

3) Võlad – kuigi on üsna tõenäoline, et mingil hetkel ma eluasemelaenu siiski võtan, siis antud otsuse tegemisel kaalun ma väga põhjalikult laenuga seonduvad erinevad aspektid läbi. Kindlasti ei võta ma laenu nii palju kui pank mulle ise pakkuma on nõus, vaid summa saab olema sellises ulatuses, mille puhul ma tunnen et ka erinevate ootamatuste puhul on vajalik puhver sisse arvestatud.

4) Säästmine – minu käesoleva aasta säästuprotsent jääb tõenäoliselt kusagile 40-50% vahele. Kuigi ma näen oma sissetulekuid ajas pigem suurenemas, siis harjumus elada vähemaga kui palk lubaks, annab oluliselt suurema paindlikuse keerulisemate olukordade saabudes. Kommentaariumis on korra küsitud, et miks noor inimene ennast niimoodi piirab ja näljutab? Ka kõigile teistele, kel samasugused mõtted tekkinud, võin kinnitada et elan täitsa õnnelikku ja täisväärtuslikku elu 🙂 Teen oma ostud selliselt, et need läheksid kokku minu sisemiste väärtustega ning olen hea meelega igasuguse pudi-padi nõus kõrvale jätma.

5) Investeerimine – jätkan regulaarset investeerimist laiapõhjalisse indeksifondi VWRL (Vanguard FTSE All-World). Ei ole plaanis üksikaktsiaid valida, vaid olen rahul tootlusega mida turg pakub (mis on ajalooliselt olnud ligikaudu 10%). Vahepeal olen mõelnud, et ehk oleks kasvõi näiteks 10-20% porfellist mõistlik investeerida indeksifondi, mis jälgib näiteks small-cap ettevõtete liikumist (lisaks VWRL suurettevõtetele). Ideeliselt peaksid need varaklassid pikemas perioodis liikuma natuke erinevat rada pidi ja tõstma portfelli kogutootlust. Võibolla oskab keegi lugejatest selles osas oma kommentaari anda?

Minu plaanid ei näe ette ka turgu ajastada ning praeguses ebaselges olukorras raha näiteks sukasäärde koguma hakata, et siis langus ära oodata ning seejärel tõusule panustada. Selliselt võib vähemalt minu ajupotentsiaali juures ilmselt ennast lolliks mõelda ja samas õige sisenemishetke maha magada ning jääda ilma turutõusust. Küll kavatsen rahakahurid punaseks ajada siis kui mingist tuleviku tipp-punktist on toimunud näiteks 20% ja rohkem langust. See on minu jaoks märk, et ale on käes ja tuleb rohkem tavaari kokku hakata varuma.

Umbkaudne sihtkoht kuhu ma oma investeeringutega lõpuks välja tahan jõuda on:

investments

Antud näite puhul eeldan, et suudan keskmiselt igakuiselt panustada aktsiaturule 1000 EUR kuus ning turg pakub mulle sealjuures 7% annualiseeritud tootlust. Eks ma tegelikult salamisi loodan, et suudan aja jooksul sissetulekuid piisavalt kasvatada, et igakuiselt panustatav summa on suurem kui antud näites. Samuti on ka turg pikema ajaloo jooksul oinud heldem kui 7%, kuid pigem teen arvutused siiski konservatiivsemsa prognoosi järgi. 300000+ EUR portfelli saavutamine peaks ideeliselt tagama selle, et minu põhivajadused + natuke ka lisaks on investeeringutest saadava tuluga kaetud ning edasine palgatöö iseloom ja sellele panustatav aeg on minu vaba valik.

NB! Käesolev postitus kajastab minu nägemust ning ei ole mõeldud investeerissoovitusena. Kõik investeerimisotsused tuleb igal investoril ise läbi mõelda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s