1500 EUR sissetulek Tallinnas

Käesoleval nädalal ilmus Delfis artikkel , kus kõige tõenäolisemalt 20-ndates (või varajastes 30-ndates) noormees kirjeldab elu Tallinnas ning oma probleeme finantsilise toimetulekuga. Kes pole artiklit lugenud, siis soovitan seda kindlasti teha, sest ta illustreerib päris paljudes aspektides kuidas ei peaks käituma kui on soov oma rahaasjad kontrolli hoida. Ma usun samas, et vähemal ja rohkemal määral esineb analoogset mitteratsionaalset finantskäitumist Eestis veel paljudes leibkondades. Seetõttu otsustasin võtta antud konkreetse näite aluseks ning panna kirja mõttekäigu, kuidas mina olukorrale läheneksin ja milliseid alternatiivseid variante kaaluks. Kõigepealt algandmed:

Tulud kuu kohta
Meespoole sissetulek: 1000 EUR neto
Naispoole sisstulek: 500 EUR neto

Tulud kokku: 1500 EUR

Kulud kuu kohta
Üür + kommunaalid: 550 EUR
Auto + kütus: 300 EUR
Internet-telefon: 150 EUR
Järelmaksud: 210 EUR

Kulud kokku 1210 EUR
Vaba raha pärast kulusid: 290 EUR

Antud leibkonnal jääb pärast kuu kohustuslike kulude maksmist järele 290 EUR. Selle raha eest tuleb ära toita kaks inimest ning samas peab jätkuma veel muudeks kulutusteks, mis kuu jooksul esinevad. Nagu artiklist välja tuleb, siis tegelikult on võimalik järelejäänud summa eest küll ära elada, kuid sealjuures peab üsna tugevasti piirama  nii igapäeva tegevusi kui ka kulutusi toidule ja meelelahutusele. Olukord põhjustab loo tegelasel asjatut närvipinget ja stressi ning asi muutuks tõenäoliselt veel hullemaks kui saabuks mõni ootamatu suurem kulutus, mille jaoks rahalist katet võtta pole. Hea uudis on aga see, et kogu olukord on võrdlemisi kiiresti ja lihtsasti ümber pööratav ning järgnevalt panengi oma mõtted selles osas kirja.

TRANSPORT
Esimese asjana peaks loo kangelane haarama kaamera/telefoni ja tõttama õhinal autot müügikuulutuse jaoks pildistama, sest stressivabam ja muretum elu juba paistab! Kulutada antud finantsolukorras igakuiselt 200 EUR (+ 100 kütuse jaoks) ajas väärtust kaotava metallkarbi peale on nii personaalne kui ka finantsiline mõrv. Juba ainuüksi auto müügi järgselt igakuigselt vähenevate kulude arvelt oleks selle perekonna elu ümber pööratud. Jääks olemata asjatu stress rahalise toimetuleku pärast ning saaks ära maksta olemasolevad laenud-liisingud. Edasisise meelerahu huvides oleks võimalik tekitada väike puhver ootamatuste jaoks ning samas tekiks rohkem võimalust ka meelelahutuse jaoks.

Kas soetada hilisemalt odavam auto asemele on omaette küsimus. Kui aga seda teha, siis võiks antud sissetuleku juures just nimelt sihtida 1000-2000 EUR maksvaid isendeid ja kindlasti auto korraga välja osta. Omast kogemusest ja ka paari tuttava põhjal võin öelda, et pidev remondivajadus vanemate autode puhul on müüt. Eks kõik sõltub muidugi ka sellest kui palju autoga sõita. Artiklis kajastatud noormees kulutab kütusele väidetavalt 100 EUR – kui arvestada auto keskmiseks kütusekuluks 8l/100km ning kütuse hinnaks 1.1 EUR/l, siis teeb see läbitavaks distantsiks ~1200km. Sellise arvestusega saaks kaks korda kuus teha Tartu-Tallinn edasi-tagasi sõidu ning jääks 400km veel linnasõiduks. Paljuvõitu. Linnasisesed sõidud oleks mõistlik suuremas osas asendada kas ühistranspordi, jalgrattasõidu või jalutamisega. Ka vanemad saab tõenäoliselt aeg-ajalt enda juurde külla kutsuda, selle asemel, et iga kord ise sõit ette võtta.

Mõtted mida kaasa võtta:
* Vali auto vastavalt oma sissetulekule – inimesed kipuvad ostmisel mõtlema ainult ühekuulise perioodi-makse peale, kuid ei suuda olukorda asetada pikema perioodi/kogukulu konteksti.
* Auto ei peaks olema staatuse näitamiseks – teisi inimesi tegelikult nii kui nii ei huvita.
* Auto kaotab ajas pidevalt väärtust – uus auto omab mõtet, kui sõidad palju ja plaanidki auto sisuliselt ribadeks sõita.
* Keskmise perekonna jaoks on täiesti piisav kuni 5000 EUR maksev kasutatud auto, mis täidab punktist A punkti B jõudmise eesmärki endast 3x kallima kolleegiga täiesti võrdväärselt.
* Autosõidu asemel võiks püüda lühemad otsad läbida ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi. Hoiad kokku raha, saastad vähem maailma ning kondimootori abil liikudes annad panuse oma tervisesse.

LAENUD
Järgmine suurem auk antud perekonna rahakotis on tarbimislaenud. Kuigi selle kohta infot ei ole, siis tundub väga sedamoodi, et ka auto ise on võetud liisingu peale. Siia tulevad juurde nii noormehe kui tema elukaaslase järelmaksud, kokku summas 210 EUR. Suure tõenäosusega on nende tagasimaksete juures lisaks laenu põhiosale juurde arvestatud ka mingi protsent intressi näol. Auto müügi järgselt igakuiselt üle jääva raha eest tuleks antud tarbimislaenud võimalikult kiiresti täies ulatuses kinni maksta. Lisaks igakuiselt ülejäävale rahale on siin mängus ka psühholoogiline faktor. Teadmine, et sa pole kellelegi võlgu pakub südamerahu ja muretumat elamist. Kui olemasolevad võlad kinni makstud, siis järgmine kord ostusoovi tekkides võiks tõsiselt järele mõelda, kas asi on ikka ettevõtmist väärt. Artiklis kumas läbi enese teistega võrdlemine ja kadedus – võimalik, et sotsiaalse surve ja “Keeping up with the Joneses” mentaliteedi tõttu ongi endale soetatud nii kallis auto kui reaalsuses mittevajalikku tehnikat. On mõttetu ennast teistega võrrelda, sest me ei tea tegelikult, mis taustal toimub. Võimalik, et sipeldakse võlgades ja samas väljapoole lastakse välja paista midagi muud. Hoolitse parem selle eest, et enda kapsaaias kõik korras oleks.

Mõtted mida kaasa võtta:
* Tarbimislaenud ei peaks olema tavapärased, vaid täielik erand. Üldjuhul võiks endale võtta põhimõtte, et kui sa ei jaksa toodet kohe välja osta, siis järelikult pole sa selle jaoks praegusel hetkel piisavalt rikas. Erandina on siinkohal eluase.
* Analüüsi oma reaalseid vajadusi ja osta väärtust. Kas mobiil peab olema 500+ EUR tippmudel või tegelikult katab sinu vajadused sama hästi ära ka 100-eurone telefon? Teatud juhtudel on mõtet vaadata ka kallima toote poole, kui on oodata näiteks oluliselt pikemat eluiga võrreldes odavama tootega (ja seega on pikemas perspektiivis tehing kuluefektiivsem)

INTERNET-TELEFON-TV
Kogusumma 150 EUR läheb müstika valdkonda. (minu perekonnal samad kategooriad ~25 EUR) Tõenäoliselt on mingi tükk siit jällegi järelmaksu all ning kehtivad osaliselt eelmises punktis antud soovitused. Internetti ei ole tavakasutuse jaoks kindlasti tarvis võtta kõige kiiremat varianti. Mind kohati isegi ärritas kuidas telekommunikatsiooni ettevõtete klienditeenindusega suheldes määriti pähe kõige kiiremaid lahendusi (klausliga, et aeglasema ühendusega ei saa midagi ära tehtud). Valisin teadlikult endale kõige madalama kiirusega paketi, milleks oli 10 MBit/s ühendus. Kõik vajalik saab alla laetud, videod HD kvaliteediga ära vaadatud. Jah, filmi alla laadimiseks peab peab pool tundi ette mõtlema, kuid see ehk ei ole ületamatu takistus. Telefonikõne + mobiilse interneti pakkujate juures käib armutu võitlus ja klientide teineteiselt üle trumpamine. Enda ja tutvusringkonna kogemuse põhjal ütleks, et kõik kes maksavad telefonipaketi eest rohkem kui 10 EUR peaksid praegusele teenusepakkujale vihje tegema, et uurid maad teiste juures. Tihtipeale tehakse mobiiloperatoorite juures ka otsemüüki ja üritatakse kliente üle osta. Tasub need pakkumised ära kuulata ja lisaks võtta teadmiseks, et üldjuhul on alati ruumi ka kauplemiseks. Minul õnnestus elukaaslasele saada 7,5 EUR kuumakse eest tasuta kõned/SMS-d, 5GB 4g netti ja lisaks tasuta telefon ~100 EUR vääringus (mida oli vana lagunemise tõttu reaalselt tarvis). TV osas polegi ehk asi niivõrd maksumuses (kuigi võttes 300+ kanaliga megapaketi, saab ilmselt täitsa korraliku summa kokku), vaid selle otstarbekuses. Sõltub küll konkreetsetest saadetest, aga võibolla saab oma ajaga midagi paremat teha? Eriti arvestades asjaolu, et ~viiendik ajast söödetakse sulle ette reklaame, mis veenavad et just toode X või Y on see, milleta sa kindlasti elada ei saa. Minul endal on täitsa korralik TV olemas (mida kasutame ekraanina laptopile), kuid põhimõtte pärast pole endale tellinud kanalite paketti. Kõik vajaliku saab internetist kätte ning ülejäänud aja saab hoopis panustada millegi kasulikuma peale.

Mõtted mida kaasa võtta:
* Küsi erinevaid pakkumisi – nii mobiili, interneti kui ka TV osas. Sea oma praegune teenusepakkuja valiku ette.
* Mõtle järgi, kas TV on sulle tegelikult vajalik ja kasulik või kipud ekraani ees liialt palju kasutult aega kulutama?
– kui leiad, et on vajalik, siis tõenäoliselt ei ole ikkagi vaja mitusada kanalit, millest reaalsuses hakkad vaatama väikest protsenti
* Tavakasutajale ei lähe tõenäoliselt mitte kunagi vaja kiiremat internetti kui 20Mbit/s.

ELUASE
Kuigi üldjuhul paigutaks eluaseme kõige olulisemaks kulugrupiks, siis antud juhul panin ta teadlikult teistest tahapoole. Eelkõige sellepärast, et ülejäänud kulude arvelt on antud perekonnal kohe ja kiiresti võimalik saada väga suurt võitu. Praegune korralik eluase aitab kaasa kodutundele ja üldise positiivsuse hoidmisele. Asukoht kesklinnas annab võimaluse suure osa liikumisest teha kas jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga ning vajadus auto järele seetõttu teoreetiliselt väiksem. Sellegipoolest on tõenäoliselt võimalik leida ka soodsamaid pakkumisi, mille asukoha-kvaliteedi-hinna kvaliteet paremini paigas. Odavam korter ei pea automaatselt tähendama suuremaid kommunaalkulusid, kõik sõltub konkreetsest pakkumisest. Võibolla õnnestub korter saada näiteks vähemalt ühe töökoha jaoks jalutuskäigu kaugusele? (või mõlema kontekstis parema lokalisatsiooniga). Tasub silmad lahti hoida, seadistada automaatteavitused uute üüripakkumiste kohta ning sobiva korteri puhul täpsemalt uurida. Eluasemelaenu jaoks minu hinnangul antud perekond valmis ei ole. Enne tuleks tarbimisharjumused paika saada, ehitada üles väike raha tagavara ootamatusteks ning jõuda olukorda kus jooksvatest tuludest jääb iga kuu stabiilselt raha üle.

MUUD TÄHELEPANEKUD
Panin artiklit lugedes enda jaoks kirja veel väiksemad märkused/mõtted, mis tekkisid:
* Mis kirjatükist läbi kumas, on ohvri mentaliteet – asjad on halvasti, kuid justkui keegi teine peaks tulema ja elu korda sättima. Tulles tagasi maa peale, siis reaalsuses keegi teine ei tule. Peab ise ohjad haarama ja asju järk-järgult paremuse suunas liigutama.
* Artiklis kajastatud inimese palk on selline, sest tõenäoliselt ta pole turu silmis lihtsalt rohkem väärt. Kui katseaja järel lepingut ei pikendatud, siis järelikult ei saanud inimene tööülesannetega piisavalt hästi hakkama ja/või olid vajakajäämised suhtumises. On tajuda kuidas loo tegelase jaoks võrdub ülikoolipaber spetsialisti staatusega, kuid reaalsuses on asjad siiski natuke teistmoodi ning töö juures tuleb ennast reaalsete tegevustega tõestada. Katseaja lõppedes oleks pidanud olukorrale järgnema analüüs, et miks niimoodi läks? Mida saaksid järgmine kord paremini teha? Seda infot oleks tõenäoliselt ka tööandja ise jaganud kui ainult küsida. Eesmärk peaks olema vigadest õppida ja järgmine kord paremini teha. Kaugele ei aita elus ka teiste süüdistamine – kui ülesandeks anti tooteliini juhtimine, siis sinu ülesandeks ongi juhtimine. Tuvasta meeskonna nõrgad lülid ning püüa kas enda või teiste meeskonnakaaslaste oskuste-tegevustega seda kompenseerida ja paremuse suunas liigutada. Ka probleemi kõrgemal tasemel teadvustamine on variant kui muud moodi ei saa. Panen siia ka viite oma varasema postituse kohta, kus kirjeldasin põhimõtteid, mida ma ise palgatöö puhul järgida üritan.
* Treeningute tegemiseks ei ole raha vaja. Jaluta, jookse, sõida rattaga. Otsi internetist treeningvideosid ja tee trenni kodus. Olen leidnud häid kavasid, mis väga intensiivse 15 minutiga ajavad pulsi punasesse ja treenivad nii jõudu kui aeroobset poolt.
* Söögi kodus valmis tegemine ja töö juurde kaasa võtmine ei ole häbiasi ning hoiab pikema aja vältel palju raha kokku.
* Ka riiete ostmine turult või kasutatult ei ole häbiasi. Võttes ette laiema pildi, siis anname taaskasutusega omapoolse panuse maailma ressursside kokkuhoidmisel ning ehk ka selles suunas, et India poisslaps nimega Rajesh ei peaks riidetehases 15-tunniseid tööpäevi tegema. Ma ei väida, et kõik peaksid kasutatuid riideid ostma hakkama, vaid pigem seda, et sellist käitumist ei peaks marginaliseerima ja parastama.

KOKKUVÕTE
Kui artiklis kajastatav inimene müüks oma praeguse auto maha, maksaks ära olemasolevad võlad ning optimeeriks oma käitumist ning ülejäänud püsikulusid, siis võiks kulude osas teoreetiliselt vastu vaadata umbes selline pilt:

Üür + kommunaalid: 550 EUR
Auto + kütus: 100 EUR
Internet-telefon-TV: 50 EUR

Püsikulud kokku: 700 EUR
Vaba raha ülejäänud kuludeks: 800 EUR

Kuniks august on välja tuldud, siis mina isiklikult jätaks sellises olukorras ka auto täiesti ära. Vanemad saaksid kindlasti aru ning ei nõuaks auto olemasolu, et nendel külas käia. Lisaks oleks  võimalik kasutada ka bussi/rongi.

Sõltumata sellest, kas antud artiklis kajastatud tegelane ka reaalsuses eksisteerib või mitte, olen ma enam kui kindel, et me kõik käitume ühel või teisel moel ebaratsionaalselt. Isegi kui sarnased finantsprobleeme pole, siis peaaegu alati on ruumi oma finantskäitumise ja ka mõttemalli parendamiseks. See ei pea tähendama ülimat kokkuhoidu-koonerdamist, vaid pigem seda, et tehtavad ostud-tegevused oleks kooskõlas sisemiste väärtustega ning heita kõrvale kõik mitteoluline. Tee paremuse suunas algab olukorra-murekohtade endale teadvustamisega. Seejärel tuleb aga võtta ka vastutus ja reaalsete tegudega ise asju paremuse suunas liigutama hakata.