Aprill 2018 kokkuvõte

Juhõissa! Uus kuu on oma alguse saanud ja võtan möödunud toimetamised ja rahanumbrid kokku. Sissetulekute pool oli väga korralik, sest lisaks põhipalgale laekusid lisatasud ja kuluhüvitised. Samal ajal maksid nii Tallinna Kaubamaja kui Vanguard FTSE All World ETF dividende. Kuu alguses tegin oma igakuise aktsiaostu ning soetasin 25 ühikut SPDR MSCI World Small Cap ETF-i, tehingu kogumaksumuseks 1492 EUR. Praegusel hetkel moodustavad väikeettevõtted minu aktsiaportfellist ~25% ja umbes sellist jaotust püüan edaspidi ka hoida. Kogu aktsiapoti hetke turuväärtus on pärast viimast ostu jõudnud 35000 EUR juurde. Tasa ja targu, aga kerkib. Päris korralikku lisa minu netoväärtusele on oodata ka päritud maatükist, mille puhul olen paraku hetkel juriidilise poole kordaajamisega takerdunud bürokraatiamasina taha. Kaks kuud pärast esialgse avalduse tegemist saabus lõpuks kohtust vastus, et soovivad täpsustusi ja lisaandmeid. Saatsin omalt poolt lisainfo kiiresti teele ja loodetavasti kuna nüüdseks menetlus avatud, siis saab sedakorda kiirema vastuse. Loota ju vähemalt võib 🙂

Sportliku poole pealt oli tegus kuu. Vihtusin kuu algusest saadik sisuliselt igapäevaselt keharaskustega trenni teha, liiklesin palju rattaga ning eksisin paaril korral ka jõusaali ja jooksurajale ära. Võib öelda, et nähtud vaev õigustas ennast igati, sest nii kerget kulgemist mul Võhandu maratonil veel olnud polegi. Jõudsin kõik 100km korralikult tööd teha, väsimust kui sellist ei tekkinudki ja nautisin looduses veedetud mõnusat päikesepaistelist päeva täiel rinnal. Teise sportliku üritusena sai ette võetud NATO üldfüüsiline test ja sellega läks kokkuvõttes täpselt nii nagu ma varasemalt ennustasin. Kõhulihaseid ja kätekõverdusi suutsin mõlemaid teha 2 minuti jooksul 80, mis oli piisav 100-ks punktiks. Jooksu puhul oli minu 3,2km distantsi keskmine läbimise kiirus 4:58/km ja sellest piisas, et saada napilt üle 70 punkti. Arvestades, et jõudsin enne võistlust käesoleval aastal teha kokku kolm jooksutrenni, siis tegelikult olen rahul. Selleks aga et kunagi see test lõpuks ka 300 punkti peale ära teha, peaksin jooksuga pikema perioodi jooksul sihikindlalt vaeva nägema ja pikema-aeglase kulgemise asemel tegema intensiivseid ja kiireid lõigutrenne, et keha harjuks kiirema tempoga. Mulle aga meeldib jooksmise juures just rahulik madala pulsiga kulgemine, kus jõuab rahulikult ka ümbritsevat jälgida ning podcaste kuulata. Maikuus kavatsen nii jõu- kui vastupidavustrennidega jätkata ning võtan osa ühest jooksu- ja ühest jalgrattaüritusest.

Möödunud kuul sai kindlaks ka see, et oleme oma praegusest pesast välja kolimas ning võtame lapsega elamiseks natuke praktilisema variandi. Uus korter on taaskord üürikas. Tutvuse kaudu õnnestus leida täitsa mõistlik pakkumine ja saime nõusoleku ka laps ning kass korterisse paigutada (mis tavaolukorras võib üüriturul keerukaks osutuda). Eriti aga viimasel ajal tunnen oma tutvusringkonnas kuidas mitte ostmisega ujun ülejäänutega võrreldes vastassuunas. Päris paljud tuttavad-töökaaslased-sõbrad on just viimase aasta-kahe jooksul ostmise kasuks otsustanud. Minu subjektiivne arvamus on, et nii kodu kui üürikorterite ostmiseks tuleb paari-kolme-nelja aasta jooksul parem hetk kui praeguses turu olukorras. Minu mõttekäik ja põhjendused iseendaele selles osas:
* Ehitusturg on väga aktiivne. Subjektiivsel vaatlusel linnapildile näib, et kopad-kraanad on igal pool maas ja hoogsalt uut kinnisvara valmis hekseldamas. Seda kinnitab ka tegelikult statistika eluruumide jaoks väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade arvu kohta aastate lõikes. Vähemalt praegu on samas olemas ka pakkumisele vastav nõudlus – ega keegi muidu ju ehitama hakkaks.
stat3
* Inimestel läheb hästi. Madalapalgalistel jääb tulumaksuvabastusega rohkem raha kätte ning keskmised palgad on ka üleüldiselt tõusnud. Töötuse määr on jõudnud/jõudmas 5% tasemele ning märkmimisväärselt kõrgemat tööhõivet saavutada on keeruline. Võrdluseks, et 2007. aasta buumi ajal jõudis töötuse määr 4,6%-ni ja alustas sealtmaalt kriisijärgselt kasvu
stat2
* Praegune majanduskasv toetub eelkõige sellele, et välismaailmal läheb hästi (ettevõtete suurenenud eksport) ning sisetarbimisele. Ettevõtete efektiivsuse kasv ei suuda käia sama rada pidi ja pikemas perspektiivis pole praegune kasv jätkusuutlik.
* Kvalifitseeritud, töö jaoks tarvilike oskustega töötajate puudus ja surve palkade tõusuks pärsib ettevõtete edasist kasvuvõimekust ja vähendab kasumimarginaale.
* Intressimäärad jõuavad peagi plusspoolele ka Euroopas (järgmine aasta?) ning hakkavad ajas üha enam piirama tavatarbijate puhul uute laenude võtmist ning avaldavad survet olemasolevate laenude teenindamisele.

Minu hüpotees on, et meie majandusel-inimestel ei saa pikalt minna nõnda hästi nagu praegu. Ka peagi tõusma hakkav intressikeskond avaldab pikemas perspektiivis mõju inimeste laenuvõimekusele ning mingil hetkel jõuame olukorda, kus nõudlus ei vasta enam pakkumisele ja see toob hindades languse. On samas täitsa võimalik, et ma panen oma ennustuse-mõttekäiguga tihedasse paksu võssa ja tegelikult pidu käib edasi ja hinnad jätkavad pikalt tõusu. Ei tea, elame-näeme.

Põhimõttelistest muudatustest veel nii palju, et minu eelmises postituses välja käidud plaan hakata täiskoormuse asemel töötama 80% on nüüdseks ametlikult tööandajaga kokku lepitud ning maikuust rakenduses. Sealjuures jääb mulle üsna vaba voli kuidas ma töötunnid täis teen – kas töötan viiel päeval nädalas lühemalt või siis teen neli 8-tunnist päeva ja võtan väikese etteteatamisega kokkulepitud päeva vabaks. Ka jääb alati variant lülituda tagasi ümber täiskoormusele. Mõistagi olen sellise paindlikkuse võimaldamise eest tööandjale väga tänulik ja kavatsen omalt poolt samaga vastata – kui ikkagi on kiiremad ajad / esinevad probleemid, siis teen nii palju kui vaja, et asjad tehtud saaksid. Osalise töökoormuse otsus sai eelkõige tehtud perekonna tõttu – tahan rohkemal määral oma tütre kasva(ta)mise juures olla ning teisalt pakkuda enam aega ja tuge oma abikaasale. Usun, et selline elukorraldus aitab kaasa ka minu üleüldisele tunnetuslikule heaolule – töö ja vaba aja tasakaal on paremini paigas ning tekib rohkem valikuvõimalust oma tegevuste osa.

Sissetulekud

Aktiivne
Põhipalk 2287 EUR
Lisatasud ja kuluhüvitis 308 EUR

Passiivne
VWRL + TKM1T dividendid 177 EUR
Bondora intressid 12 EUR
Hoiuse intessid 17 EUR

Sissetulekud kokku 2801 EUR

Kulutused

Uue üürikorteriga seotud kulutused 350 EUR
Praeguse korteri üür + kommunaalid 232
Laps (riided, kõutsikaitse, fotograaf) 265 EUR
Söök-jook-majapidamine 247 EUR
Auto (kütus + suverehvide ost ja vahetus) 220 EUR
Maikuu nädalavahetuse ööbimised 51 EUR

Elukohaga seotud kulutused on kolimise tõttu käesoleval kuul suuremad. Teisalt maikuus ei pea uue koha eest enam midagi maksma ning olemasoleva koha pooliku üüri ja kommunaalide tasumiseks võiks jätkuda tagatisrahast. Lapsega seotud suuremad kulutused võiksid praeguseks suuremas osas tehtud olla, kuid eks mõningaid vajaminevaid asju hakkab ka edaspidi peale tilkuma. Auto jaoks tuli soetada suverehvid ja seetõtu seekord antud kategoorias suuremad väljaminekud. Iga kuu kipub ikka üks või mitu suuremat mitteregulaarset kulugruppi sisse tulema, aga pole hullu.

2018 Tulud-kulud
tulud-kulud

Netoväärtus
neto

Netoväärtus kokku 60633 EUR (+2356 EUR)

Raharoboti soovitusel panen seekord netoväärtuse graafiku alates 2016. märtsist, mil hakkasin arvestust pidama. 60000 EUR piir sai möödunud kuuga ületatud ja jällegi väike verstapost maha märgitud. Vanas rahas miljonini (~63911 EUR) pole ka enam üldse palju minna. Mäletan, et natukene nooremana tundus see midagi uskumatut. “Milku, kurjam – vot see on raha”. Eks inflatsioon on vahepeal oma töö teinud ja miljon krooni pole enam päris sama mis ta oli, aga äge on mõelda ikkagi, et päris varsti olen selleni jõudmas.

Panen antud postituse lõpetuseks kirja ka mõned mõtted-viited, mille otsa kuu jooksul sattusin:

* Mis on elus oluline? Mis toob majja õnne ja rahulolu? Milliseid põhimõtteid järgida? Järgnevas 6-minutilises videos jagavad oma kogemusi ja soovitusi vanema generatsioon inimesed. Minu arust üks väga tore, õpetlik ja armas video. Kellelt siis veel õppida ja kogemusi ammutada kui just vanematelt inimestelt, kel olemas elukogemus, teadmised ning on pikema aja jooksul olnud aega enda jaoks asjad paremin lahti mõtestada.
* 25 oskust, millega oma elu kvaliteeti parandada . Väga hea nimekiri tegevustest-põhimõtetest, mis ühel või teisel moel elus paremini hakkama aitavad saada. Mina ise olen siit päris mitme üle pikemalt mõtisklenud ja ka oma elus rakendanud. Mitmed olen pannud oma pikemaajalisse TO-DO listi ja püüan aja jooksul tegeleda.
* 5-4-3-2-1 reegel – vaatasin mingi hetk antud videot ja võtsin praktikas kasutusse ühe nipi, kuidas saada üle prokastineerimisest ja laiskusest. Äratuskell hommikul heliseb, kuid tahaks selle kiiresti kinni panna ja edasi magada? Ebamugav tööülesanne, mis ootab tegemist? Trenni minekuks teotahte leidmine ja tegutsema hakkamine? Soovitan kogu video ise ära vaadata, kuid point on järgnev. Kohe kui mingi tegevus mõtteisse tuleb ja ees ootab (ning on tunne, et tahaks seda edasi lükata), siis loe oma mõtteis viiest-nullini. Nagu NASA raketi õhkutõusu countdown (väidetavalt Mel Robbins nii ise selle idee peale tuli). Tagurdpidi viiest allapoole lugemine ja KOHE tegutsemine aitab ajul üle saada barjäärist ning ajendab tegudele. Ma olen ise viimasel ajal seda trikki kasutanud nii hommikul ärkamiseks kui ka näiteks õppimisega pihta alustamiseks ja võin omast kogemusest öelda, et töötab. Lifehack missusgune!
* Võta vastutus! Olen oma mõttemaailmalt selle koolkonna esindaja, kes leiab et väga suures osa on igaühe praegune eluseis kujunenud välja pikaaegselt tehtud valikute ja tegevuste tagajärjel (siin on muidugi ka erandeid!) Kui midagi on halvasti, siis võta vastutus ja hakka tegutsema selles suunas, et asjad oleks paremini. Ära süüdista valitsust, naabrimeest või ülemust (või jää neile lootma), vaid mõtle sellel suunal, kuidas sa ise probleemset olukorda oma tegevustega paremuse suunas saad nihutada. Väga keeruline on muuta teisi, kuid meil on alati võimalus muuta iseennast.  Toon konkreetse näite ja põhjuse, miks ma hetkel üldse antud teemat puutun. Tegime töö juures töökaaslasega tehnilise muudatuse. Tema pakkus muudatuse välja ja küsis nõu, mina vaatasin üle õla. Sealjuures võib öelda, et mina olen vastutavas rollis, et asjad hästi läheksid ja oleksid. Ma ei näinud muudatusest probleemi ja see läks käiku. Natukene hiljem selgus, et tehtud tegevuse tagajärjel tekkisid ajutiselt päris korralikud probleemid. Saime need küll kiiresti likvideeritud ja muudatuse nö tagasi keeratud, kuid kui hiljem tuldi meeskonnasiseselt küsima tagasisidet juhtunu kohta, siis vastasin esimese hooga emotsioonide ajel ja vastutuse eest põiklevalt: “Töökaaslane X tegi muudatuse ja see põhjustas probleemi”. Ma sain kohe aru, et, see mis ma tegin oli vale ning öeldud lause painas veel mind päris kaua. Ma ei saa tegelikult siiamani aru, miks ma nii käitusin. Esiteks olin ma muudatuse juures ja mul oli võimalus selle tegemist peatada, kuid ma ei tulnud tol hetkel selle peale, et ta probleeme võiks põhjustada. Teiseks, isegi kui ma ei oleks antud muuudatuse juures olnud, siis minu roll ongi vastutus võtta. Ka (ja eriti siis) siis kui asjad lähevad halvasti. Tõenäoliselt on tegemist alateadliku instinktiga, katsega oma nahka päästa. Igatahes kogu edasises suhtluses nii meeskonnaga kui ka kliendiga võtsin ma ainuisikuliselt tehtud muudatuse eest vastutuse ja ei maininud teise töökaaslase osalust. Oleks aga pidanud selliselt toimima kohe alguses. Märkus siinkohal iseendale veelkord, et kuluks sügavale ajusagaratasse – “Võta vastutus – nii heas kui halvas.”

12 thoughts on “Aprill 2018 kokkuvõte

    • Ma ei ole kindlasti mingi pühak 🙂 Püüan teistega aga käituda nii nagu ma ise tahan, et minuga käitutaks. Inimestega koos töötamise osas meeldivad mulle väga sealjuures Simon Sineki mõttekäigud ja põhimõtted.

      Liked by 1 person

  1. leidsin mel`i video eelmine aasta ja hakkasin 5 sekundi reeglit kasutama. eriti on see tulnud kasuks börsil kauplemisega, kus on vaja kiiresti otsustada ilma et sa laseksid emotsioonidel võimust võtta. üle poole aasta nüüd 5 sek reeglit kasutades otsuseid teha on areng olnud kirjeldamatu, piisavalt lühike aeg, et emotsioonid ei saaks võimust võtta et aju hakkaks vastu töötama. äge postitus, tubli!

    Meeldib

    • Ma ise alles nüüd hiljuti avastasin 5 sekundi reegli ja olen veel võrdlemisi vähe praktiseerinud. Tunnen praeguse põhjal aga samuti, et tõesti on abi ja püüan aja edenes seda põhimõtet regulaarselt kasutada, et juurduks käitumisharjumusena.

      Igatahes ma tänan heade sõnade eest ja soovin Sulle edu nii börsikauplemise kui kõikide muude ettevõtmistega 🙂

      Meeldib

  2. Puhtalt tervisespordi aspektist on kindlasti mõttekam (regulaarne) madala pulsiga jooksmine.
    Mina käin jooksmas 4-5 korda nädalas ja neist 3-4 korda on rahulik aeglane kulgemine.
    Kiired ning intensiivsed trennid on kindlasti arendavad, aga selleks peab enne baas all olema.
    Iga kord eelnevast kiirem üritada olla võib lühiajaliselt isegi edukaks strateegiaks osutuda, aga võib ka suurema tõenäosusega enese vigastamisega lõppeda.

    Muus osas, blogi on jätkuvalt väga huvitav lugemine ning soovin edu nii treeningutes kui ka finantsmaailmas toimetades!

    Meeldib

    • Minu enda eesmärk jooksmise juures ikka puhtalt tervisesport (samas NATO test oleks tore eesmärk korra maksimumi peale teha). Püüan üleüldiselt treeningud mitmekesisena hoida ja eesmärk ei millegile konkreetsele keskendumine (ja väga hea tulemuse püüdmine), vaid lihtsalt sporditegemise nautimine ja enda heas vormis hoidmine. Sul endal tuleb keskmiselt jooksutrenne siis ikka päris palju. Tegeled natuke asisemalt sellega ja võtad võistlustest ka osa?

      Igatahes tore et tulid ja endast märgi maha jätsid. Külasta jällegi! 🙂

      Meeldib

      • 2016. aasta suvel-sügisel võtsin ennast kokku ja hakkasin regulaarselt jooksmas käima. Varem sai ka võisteldud, aga kuna kahel korral maratoni läbimisel endale seatud eesmärki ei suutnud täita, sain aru, et niimoodi jätkates ei saagi mingit arengut toimuda.
        Eelmisel ja sel aastal on plaanis osaleda 15-20 väiksemal ja suuremal rahvaspordiüritusel (sh ka mõned suusa- ja võib-olla ka rattaüritused).
        Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähemalt kord aastas joosta maratoni, 3 korda olen seda Eestis teinud, nüüd vaatan ka naaberriikide poole.

        On mitmeid valdkondi, mille peale eriti raha kulutama ei kipu, aga spordivarustuse jm sellega seonduva pealt ekstra kokkuhoidu kindlasti ei tee.

        Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s